Prindi kuue osaga jutukaart või sündmuste järjekorra tööleht. Vali kirjutamisjooned, kohanda jutukaardi pealkirju ning kasuta tühja malli loetud loo analüüsimiseks või enda jutustuse kavandamiseks.
Reaalajas eelvaade210 × 297 mm
A4
Eelvaade on mahutamiseks skaleeritud. PDF säilitab täpsed mõõtmed.
PDF ja printimine sisaldavad kõiki lehti. PNG ja SVG salvestavad kuvatud lehe.
Täpses mõõdus printimiseks vali 100% ehk tegelik suurus ja õige paberiformaat. Lülita päised ning jalused välja. Printimisjuhend ↗
Printimiseks valmis
Jutukaart aitab eristada, kes loos tegutseb, kus tegevus toimub, milline probleem tekib ja kuidas lugu lõpeb. See annab arutelule ühise nähtava aluse, kuid ei asenda lugemist ega põhjendamist. Generaator loob üksnes tühja struktuuri. Tegelaste valiku, sündmuste kirjelduse, tõendid ja järeldused lisab paberile lugeja või oma lugu kavandav kirjutaja.
💡Kasulikud vastused
Kas generaator kirjutab minu pealkirja järgi jutustuse?
Ei. Pealkiri nimetab töölehte ja ülejäänud väljad jäävad käsitsi täitmiseks tühjaks. Tööriist ei loo süžeed, ei analüüsi raamatut ega täida tegelaste kirjeldusi. Võid kasutada sama malli nii olemasoleva loo arutamiseks kui ka uue loo kavandamiseks, kuid sisu tuleb mõlemal juhul endal lisada.
Kas enda pealkirju saab kasutada ka sündmuste järgnevuse vormis?
Kohandatud kuus pealkirja kehtivad jutukaardi paigutuses. Sündmuste järgnevuse vorm kasutab eestikeelseid püsipealkirju tegelaste, tegevuskoha, nummerdatud sündmuste ja lõpu jaoks. Oma nimetuste kasutamiseks lülitu tagasi kuue osaga kaardile. Nii säilib järjestusvormis selge eristus sündmuste ja loo lõpu vahel.
Kas igasse lahtrisse peab kirjutama ühepalju?
Ei. Mõne loo probleem vajab põhjalikku seletust, kuid tegevuskoha märkimiseks piisab paarist sõnast. Teises loos võib just keskkond olla tähenduse mõistmisel tähtis. Vali ülesande jaoks vajalikud detailid ja jäta vajaduse korral tühja ruumi. Võrdse pikkusega vastuste asemel on eesmärk toetada arusaadavat põhjendust.
Vali jutukaart või sündmuste järgnevus
✏️Kuue osaga jutukaardil on eraldi väljad tegelaste, tegevuskoha, probleemi, sündmuste, lõpu ning teema või õpetuse jaoks. Need suunavad vaatama sama lugu mitme küsimuse kaudu. Tegelaste lahtrisse võib esialgu piisata nimedest, probleemi selgitamiseks võib vaja minna tervet lauset. Kui valmistad ette ühist lugemistundi, salvesta tunni eesmärk ja tegevuste järjekord eraldi tunnikavasse. Nii jääb õppija tööleht teksti uurimise jaoks selgeks ega täitu õpetaja korraldusmärkmetega.
Soovi korral saad kuue jutukaardivälja pealkirjad asendada enda omadega. Sisesta kokku kuus pealkirja, igaüks oma reale ja kuni kakskümmend neli nähtavat kirjamärki pikk. Kohandamine puudutab ainult kuue osaga paigutust. Vali küsimused, mis küsivad erinevat teavet: näiteks sündmuse kirjeldus ja selle põhjendus ei täida päris sama ülesannet. Enne printimist vaata, kas lühike pealkiri on õppijale arusaadav ka ilma pika suulise selgituseta.
Kohanda pealkirjad lugemisülesandega
Sündmuste järgnevuse paigutuses tulevad kõigepealt tegelased ja tegevuskoht, seejärel kolm või viis sündmusevälja ning lõpuks loo lõpp. Selle vormi rõhk on ajalises järjekorras, samal ajal kui kuue osaga kaart eristab ka probleemi ja teemat. Sündmuste arvu valid sina vastavalt soovitud kokkuvõtte pikkusele. Generaator ei otsi neid raamatust ega jaga teksti ise osadeks. Valige lugemisel, millised pöördepunktid aitavad lugu mõistetavalt edasi anda.
Kirjutamisjoontega väljad sobivad lühikeste märkmete ja terviklausete jaoks. Joonteta väljad jätavad rohkem vabadust väikestele joonistustele, nooltele või märksõnarühmadele. Kui piltide järjestus ja kaadrite ülesehitus muutuvad peamiseks ülesandeks, kasuta järgmise sammuna koomiksi või pildiloo malli. Jutukaart jääb mõtete korrastamise vahendiks: see ei lisa jutumulle, illustratsioone ega automaatselt välja mõeldud sündmusi. Kujutised ja seosed loob õppija ise.
Jäta ruumi tõenditele ja parandustele
📝Palu enne üldist järeldust nimetada mõni täpne detail loost. Tegelase tegu, tegevuskohta kirjeldav väljend või lõpu eel toimuv muutus annab põhjendusele konkreetse aluse. Teema või õpetuse lahtrisse kirjutatud mõtet saab seejärel selle detailiga siduda. Töölehel ei ole vastusevõtit, sest see ei sisalda analüüsitavat lugu. Eri lugejad võivad valida erinevaid sündmusi või tõendeid; hinnata saab seda, kas nende selgitus tekstiga kokku sobib.
Hoia märkmed nii lühikesed, et kogu lehel olevad seosed jääksid korraga nähtavaks. Kui mõni väli kasvab juba jutustuse mustandiks, jätka joonelisel kirjutuspaberil, selle asemel et suruda ülejäänud mõtted aina väiksemas kirjas kasti. Pärast kirjutamist või uut lugemist võib kaardi juurde tagasi tulla ja märkmeid täpsustada. Kõik lahtrid ei pea sisaldama sama palju teksti: kasulik korraldaja näitab mõttekäiku, mitte üksnes täielikult täidetud pinda.
Jutukaardi malli generaator
Joontega kuue osaga lugemiskaart
Vali kuue osaga jutukaart, lülita kirjutamisjooned sisse ning kasuta A4 püstpaigutust. Jäta kohandatud pealkirjade väli tühjaks, et säiliksid tegelaste, tegevuskoha, probleemi, sündmuste, lõpu ja teema nimetused. Tulemuseks on üks korraldajaleht, kuhu saab teha lühikesi märkmeid juba valitud loo kohta.
Vali sündmuste järgnevus ja viis sündmusevälja, lülita kirjutamisjooned välja ning määra A4 rõhtpaigutus. Ühel lehel on tegelaste ja tegevuskoha osa, viis nummerdatud sündmusevälja ning ruum loo lõpule. Täida need lühimärkmete või väikeste joonistustega, mis näitavad valitud loo sündmuste järjekorda.
